Matthew 9

Jesudi me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi tubukedebaguk

(Mak 2:1-12; Luk 5:17-26)

1Kaŋ Jesu adi kotigoŋ muwage foloŋ looŋ ime meŋeŋa fukuniŋ ne yolikweli wapumneŋ wosuwaguk. 2Wosuwalune me niŋ kayoŋ kohoŋ kumuhi falik foloŋ kameeŋ nagila bugiŋ. Kaŋ Jesudi nadisukilitihik kanadi bilateŋ me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Mihine, du munta mu tibeŋ. Kadakaniŋge agaŋ tumolokutat.”

3Unduŋ yobune Yodoko Mede henale heki adi nehi uŋgoŋ kiyonadi tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me i dediniŋgoŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kwelikoŋ tilak?”

4Kaŋ Jesu adi nadisuhik u agaŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi nadisu hogohi undihi maŋgoŋde tiiŋ? 5Mede loŋgoŋ dediŋ yodok: Kadakaniŋge tumolokutat, be pilali weŋ? 6Unduŋ yoiŋ doktiŋa Me Kobumuŋ nu kwetfoloŋ iŋoŋ kadakaniŋ bibiŋdok saŋiniŋne hatnamulak u tibe kaneŋ.” Unduŋ yeniŋa me kayoŋ kohoŋ kumuhi u indiŋ niŋguk, “Pilali gulupge moŋgola yokede weŋ.”

7Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ pilali gulupŋiŋ moŋgola yolide mauguk. 8Unduŋ tubune metam bop uŋoŋ hakiŋ adi u kaŋ boho tigiŋ, tiŋa Bepaŋdi saŋiniŋ undiniŋ meeniŋ kohoŋ foloŋ kameguk yoŋa Bepaŋ niutumbagiŋ.

Jesudi Matiyu kutiniŋguk

(Mak 2:13-17; Luk 5:27-32)

9Unduŋ tiŋa Jesu adi wooŋ takis muneeŋ moŋgomoŋgot me niŋ wou Matiyu adi kwanai yotneŋ itune kaŋ niŋguk, “Nehikeleweŋ.”

Unduŋ nimbune Matiyu adi pilali Jesu keleeŋ uguk.
10Unduŋ tiŋa looŋ Matiyu yolineŋ nanaŋe ila nalune me takis muneeŋ moŋgomoŋgot fee eŋ metam kadakaniŋ titiŋ noli wanakaŋ buŋa Jesu tiŋa mihiŋiye yehitomboyoula nanaŋe noŋgoŋ ila nagiŋ. 11Unduŋ tubune Falisi hekidi u kaŋ Jesu mihiŋiye indiŋ yeninadigiŋ, “Henalehik detiŋa me takis muneeŋ moŋgomoŋgot heki tiŋa metam kadakaniŋ titiŋ dut nanaŋe noŋgoŋ naiŋ?”

12Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudibo medehik u nadiŋa indiŋ yeniŋguk, “Haguwo me adi metam kedehi mu yehitubu-lodalak. Adi metam yagithinit yehitubu-lodalak. 13Hidi uneŋ wooŋ mede indiŋ hatak u mebi baigoŋ hinek kanadi tineŋ,

‘Bepaŋ adi me nohiyedok welehikdi hinek yabukahileeŋ siloŋ tiyemdok nadilak, eŋ kale hemundumunduŋe timiŋdok adi moŋ nadilak.’
“Nu adi me fofohi loloŋnit yehitubu-lodadok mu bugut. Nu adi me kadakaniŋ titiŋ yehitubu-lodawene bugut.”

Nanaŋe kamehekamehe diniŋ medeŋiŋ yogiŋ

(Mak 2:18-22; Luk 5:33-39)

14Kaŋ nai uŋaniŋ Jon Imeyout Tububihit mihiŋiye adi Jesu’walaŋ buŋa mintaaŋ indiŋ ninadigiŋ, “Indi tiŋa Falisi heki indi yadi nanaŋe kameheŋa map hatiyam, kaŋ dediŋ doktiŋa du mihigeye adi nanaŋe kamehep tiŋa hogok-kabe nemu hatiiŋ?”

15Unduŋ ninadigiŋ kaŋ Jesudibo indiŋ yeniŋguk, “Me kohokukut titiŋdok adi hinamuni gineŋ uŋgoŋ hatune me nanaŋe nanadifodok buneŋ adi nanaŋe kamehep kedembe tineŋ? U tuwot moŋ. Hatigene me wapumhik yolom nagilune kedem nanaŋe kameheŋa map hatineeŋ.

16“Nebek niŋdi haule kobuli dobuŋa dahidahi komi foloŋ tuwot mu tibinegaliwek. Unduŋ tubune adi haule kobulidi hamaneune dahidahi komi u hamaŋgoŋ bulaginewek. 17Be nebek niŋdi wain ime gitipmuŋ tutumbaaŋ kale gitnemdi ime tout tibineyagiŋ uŋolok komi gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tubune adi waindi tout komi tubutawaaŋ kwatnewaakneŋ doktiŋa wain kobuli adi tout kobuli gineŋ hogok ugolodok.”
9:17Jesudi wain tout foloŋ kamekaaŋ yoyout mede i yoguk. Indi’walaŋ titiŋ adi indiŋ. Nebek niŋdi kale galiki heeŋ tout tabaŋ gineŋ tuwot mu ugolowek. Unduŋ tubune kale galikidi tout tabaŋ sinintaŋ boukulaneŋ. Unduŋ doktiŋa tout kumiŋ gitipmuŋ gineŋ ugoloune kedem yalek.


Nadisukilitihik doktiŋa Jesudi yehitubu-lodaguk

(Mak 5:21-43; Luk 8:40-56)

18Jesu adi mede u yayenilu bopyot diniŋ kaulidoko me niŋdi buŋa hebeŋ foloŋ mulelem timiŋa ninadiguk, “Waabine kobugoŋ kumulak, ale buune nukut wooŋ kohoge folooŋ foloŋ kameweŋ kaŋ kaikaaŋ pilalek.”

19Unduŋ ninadiune Jesu pilali noŋgoŋ uune mihiŋiye maaŋ pilali noŋgoŋ ugiŋ. 20Ulune tam niŋ muyakip yagit tomboyoutnit ti hatibune gulet 12 tuguk, adi Jesu sigineŋ wooŋ dahidahiŋiŋ diki wehemikuk. 21Tiŋa weleŋ maaneŋ indiŋ nadiguk, “Dahidahiŋiŋ hogok wehemitat yendi kedem nehitubu-kedebawek.”

22Unduŋ nadilune Jesudi udaneeŋ kaŋ niŋguk, “Waabine, du munta mu tibeŋ, nadisukilitigedi gehitubu-kedebalak.”

Unduŋ nimbune nai uŋaniŋgoŋ hinek kedebaguk.
23Kaŋ Jesu adi wooŋ bopyot diniŋ kaulidoko me yolineŋ looŋ yabulune metam makat ila kokiŋ, kaŋ yeniŋguk, 24“Hidi hogohogok fooŋ bu udapmaneŋ. Waabi i kumuŋ mu tiŋak, adi yadi damo deitak.”

Unduŋ yobune adi kagege tigiŋ.
25Kaŋ yenimbune fooŋ udapmaune dabaŋ hakukneŋ fooŋ waabi u kohoŋ foloŋ honeune kaikaaŋ pilakuk. 26Unduŋ tubune gigit wendi kwetkwet hautadapmaguk.

Jesudi me dauhik sipmakahiyat tiŋa me yabapnit yehitutumbaguk

27Jesu adi kwet u bikabuŋa ulune meyat lufom dauhik sipmakahiyat adi Jesu indiŋ kutiniŋa keletaugumuk, “Dewit’walaŋ yalaki, inditok bulaniŋgoŋ nadiweŋ.”

28Kaŋ Jesu adi wooŋ yopmaŋ loguk kaŋ meyat u hebeŋ gineŋ ugumuk, uune yeninadiguk, “Hidi nu kedem hehitutumbait unduŋ hinek-kube nadisukilitiyamuk?”

Unduŋ yeniŋguk kaŋ niŋgumuk, “Eeŋ, undugoŋ hinek nadiyamut.”

29Unduŋ yobune Jesudi meyat dauhik foloŋ wehemila yeniŋguk, “Nadisukilitihik diniŋ folooŋ undugoŋ mintahambek.”

30Unduŋ yenimbune nai uŋaniŋgoŋ dauhik tombune diwedakalegumuk. Kaŋ Jesudi metam noli mu yenimbihitemek yoŋa moŋ hinek yeniheguk. 31Iŋgoŋ oŋ, adi u nadikabeleeŋ wooŋ gigit u yohautaune kisaŋ hautaguk.

32Meyat ulune me niŋ yabapdi tububuyeune mede mu yoluguk u nagila Jesu hakukneŋ bugiŋ. 33Kaŋ Jesudi yabap u kelekulimimbune fooŋ uune me u mede yoguk. Kaŋ metam bop wapumdi u kaŋ boho tiŋa indiŋ yogiŋ, “Indi Isilae kwetneŋ nemek indiniŋ koom nemu mintaune kagumun.”

34Kaŋ Falisi hekidi Jesudok indiŋ niŋgiŋ, “Me i yabap heki’walaŋ wapumhikdi tubulodaune yabap yeniŋkuyaulak.”

Jesu adi metamdok bulaniŋgoŋ nadiyemguk

35Jesu adi unduŋ tiŋila yokwet wapuhineŋ be yokwet kuyahineŋ wanakaŋ yaudapmaguk. Eŋ Judahi’walaŋ bopyot indigoŋ tuwot fodapmaaŋ Bepaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Kobuli diniŋ Mede Momooŋ yeniŋa uguk, eŋ metam yagit folofigitahinit maaŋ yehitubu-kedebayauguk. 36Tiŋa metam bop wapum yabuguk adi nadinadihik giyondahi. Nedi’walaŋ deŋandiŋ wooŋ kedebadok, u maaŋ mu nadigiŋ. Dompa uŋamo kadoko mokitdi tiiŋ undihi, u yabuŋa welebulaniŋgoŋ nadiyemguk. 37Tiŋa mihiŋiye indiŋ yeniŋguk. “Nanaŋe bedok fee kitaiŋ, iŋgoŋ nanaŋe bebedok kwanai-medi lufomgoŋ tilak. 38Unduŋ doktiŋa hidi dinina molom ninadiune kwanai-me noli maaŋ yehitubu-mintaune kwanaiŋiŋ gineŋ uneeŋ.”

Copyright information for NOP